Lühireis Maltale 2019 veebruar (9 minuti lugemine)

Sellest lühireisist on juba aega möödas, kuid kuna ma pidin tükk aega enesega läbi rääkima, kas ma tahan blogi pidada või mitte, siis jõudsin ülesmärkimiseni alles praegu. Nagu Te võisite aru saada, siis sisemine heitlus lõppes blogi pidamise kasuks :).
Mulle meeldib kirjutada ja oma trippe jäädvustada, kuid eelkõige on seotud blogi pidamine päris suure ajakuluga. Aga ma leian selle :).
Ühesõnaga me ei olnud Katiga (abikaasa) talvel veel soojemas kohas käinud (Maltat ei saa muidugi võrrelda keskmiste temperatuuride järgi nt Kagu-Aasia riikidega, soojemad on ka nt Egiptus, Kanaari saared).
Kõik meie viimase aja reisid on jäänud septembrisse-oktoobrisse. Teadsime, et jaanuar-veebruar on Maltal kõige külmemad kuud- keskmine temperatuur u 13-14 kraadi. Natuke õnneasi ka, et kuidas ilmaga trehvab.
Üks argument veel, mis rääkis Malta kasuks- otselennud nii Riiast kui Tallinnast Ryanair`ga. Ka nt Küprosele lendab Ryanair otse, kuid Malta kasuks rääkis sellel hetkel kompaktsus ja hea ühistranspordi võrgustik (bussiliiklus). Mõlemas riigis on liiklus vasakpoolne, seega kui auto rentida, siis see on fakt, millega kindlasti arvestama peaks.
Maltale lend sai planeeritud Riiast (elame Tartus) ja tagasi Tallinnasse (ainult nii on võimalik kombineerida kolme päevast reisi- kolm ööd koha peal).
Kui varem olime Riia lennujaama kaudu maailma avastanud, siis tavaliselt sõitsime öösel Lux Expressiga Tartust otse Riia lennujaama. Seekord ei klappinud bussiajad väga hästi ja sõitsime õhtuks juba Riiga (23.02.19). Riia hotellid on üsna soodsa hinnatasemega, eriti veel keset talve. Ööbimise Riia vanalinnas- Old City Boutique Hotel (julgen soovitada).
Hommikul ärgates ja netiavarustes seigeldes sain targemaks, et Vallettas (Malta pealinn) on tõsine torm, kohe ikka üle keskmise. Väike ärevus puges põue- selleks ei pea väga pingutama :).
Marsruuttaksoga lennujaama ja üsna peagi saime teada, et meie lend hilineb, eelkõige sellepärast, et antud lennuk mis meid pidi lennutama Maltale, startis varahommikul Maltalt Riia suunas tormi tõttu hilinemisega.
Olime üks esimesi kes pardale pääses ja lend võis alata.
Kui me olime jõudnud Vahemere kohale, siis esialgu oli taevas pilvitu, sinakas-rohekas Vahemeri sillerdas meile alt vastu ja imestasime, et millal siis küll tormama hakkab.
Malta saar on pisike. Oli selline tunne, et torm (mustad-tumesinised, vahest välkuvad pilvemäed) oli täpselt koondunud ainult Malta saarte kohale. Saime natuke raputada, kuid midagi väga hullu ka ei olnud.
Meid võttis vastu järgmine ilm- tugev tuul, keskmine vihmasadu ja u 13 kraadi sooja.
Meil oli esimeseks päevaks planeeritud külastada Marsaxlokk`i ja St. Peter's Pool`i, kuid kuna ilm oli tormine ja sadas, otsustasime hotelli minna, et seljakotid märjaks ei saaks. Kuigi olin konkreetsed bussiliinid valmis vaadatud, ei osutunud õige bussi leidmine nii lihtsaks, kui eeldasime. Ka piletiraha küsiti natuke rohkem. Hiljem saime aru, et tavaliinide vahele on pikitud eriliinid, mis ongi regulaarliinidest natuke kallimad. Buss ei olnud ka kõige värskem ja puhtam (eelnevalt netist uurides, kiideti busse), kuid vähemalt liikusime Sliema suunas, kus asus meie hotell.
Meri peksis üle promenaadi kallaste, müügiputkad olid ümber kukkunud, kanalisatsioon oli tegevuse lõpetanud, tugev tuul. Osad müügiputkad olid trossidega kinnitatud, et päris ära ei lendaks. Selline vaatepilt avanes Sliemas. Kuigi olime lootnud ilusat päikesepaistelist ilma, oli ka selles tormis oma võlu- looduse vägi.
Sliema 24.02.19
Et jõuda hotellini pidime natuke ikka mäest üles rühkima. Kolmeks ööks oli meie koduks- Ta Gianni Guest House. Üldiselt kuna Malta on väga turistedele orienteeritud, siis hotellid ei ole siin kõige soodsamad, isegi hooajaväliselt. Tegu siis ühele perele kuuluva väikese hubase külalistemajaga. Mainiks ära, et kuna tegu on ikkagi lõunamaaga, siis kütteallikaks on üldjuhul ainult õhksoojuspumbad ja ka need lülitatakse välja, kui hotellist väljud (vähemalt meie öömaja puhul :)).
Kuna aeg, mis me Maltal veeta saime oli üürike, siis ei tahtnud me ühtegi hetke niisama raisata. Võtsime plaani, et läheme vaatame tormisele ilmale vaatamata pealinna Valletta üle.
Bussipeatuses pidime astuma pingile, kuna meri voolas üle promenaadi ja jalad oleks saanud koheselt märjaks (kohalikud sellest väga ei hoolinud ja merevesi kastis nende jalanõusid :)).
Peale pooletunnist ootamist saime lõpuks bussi peale.
Valletta oli kui mahajäetud linn - peale meie liikus tänavatel veel vaid mõni inimhing. Tänavad oli täis tõrvapapi tükke, mille tuul oli katustelt lahti rebinud.

25.02.19 Gozo, teise nimega Għawdex külastus

Kuigi aeg oli üürike, mis me Maltal veeta saime, otsustasime ikkagi ühe päeva kulutada Gozo saare külastusele.
Saime aru, et kõige lihtsam moodus bussiga liiklemiseks on suunduda Sliemast bussiga Valletta keskusesse ja siis sealt juba edasi soovitud sihtkohta.
Vallettast siirdusime bussiga Cirkewwa sadamasse. Tee peal nägime bussi aknast, kuidas likvideeriti tormi hävitustööd (torm sai ööga lõplikult läbi).
Sadamasse jõudes märkasime, et praam on valmis startima, jooksuga ruttu praami poole ja jõudsime ilusti peale (praamid sõidavad Gozole tegelikult üsna tihti).
Gozole sõites möödud ka Comino saarest ja saad pilgu heita Sinisele Laguunile (antud aastaajal me ujuma ei läinud, seega ei pidanud ka oluliseks Sinist Laguuni külastada).
Jõudnud Gozole, istusime jällegi bussi peale, mis viis meid siis Gozo pealinna- Victoriasse.
Malta põhiline tänavatoit on- pastizzi, rasvased lehttaignapirukad, mis on peamiselt täidetud kas ricotta juustu või siis herne massiga. Need on väga maitsvad ja väga väikese raha eest (pirukas u 50 senti) saad kosutust, et edasi matkata. Millesse me tõeliselt armusime- kohalik ainult Maltale iseloomulik karastusjook- Kinnie limonaad (sisaldab erinevaid ravimtaimi). Seda müüakse erinevates variatsioonides, kuid meile maitses klassikaline. Nii et, mida võite ka teistest Malta reisikirjeldustest lugeda- lausa kohustuslik on järele proovida Maltal- pastizzi, kinnie ja kohalik õlu Cisk.
Victorias külastasime Citadel´i (kindlus).
Cittadella 25.02.19

Citaddella kirik 25.02.19
Veel mõned pildid Victoriast.
Victoria tänav 25.02.19

Vaade Victoriale 25.02.19
Gozol oleks vaatamist väärt kindlasti ka Azure Window, kuid see varises kokku 8. märtsil 2017 ja jääb ka suhteliselt kaugele ning me otsustasime sinna mitte sõita. Suundusime bussiga hoopis Ramla Bay Beach`le. Maltal (sh Gozol) ei ole just väga palju liivarandasid. Ramla Bay randa nimetatakse punase liiva rannaks ja punane varjund seal tõesti oli.
Ramla Bay Beach 25.02.19

Ramla Bay beach ülevalt 25.02.19
Otsustasime sadamasse tagasi minna matkates (kui tee peal oleks tekkinud võimalus bussi peale hüpata, siis me oleks seda teinud, kuid läksime lõpuni kondimootori jõul). Kohe seal ranna kohal oli väikse mäe sees koobas.
Ramla Bay`s koopa suul 25.02.19
Gozo saar on rohelisem kui Malta ise. Ilus oli matkata, vahepeal jalutas vastu mõni sõbralik koer ja kohalikust külapoest sai natuke juua ja söögipoolist osta.
Gozo saarel matkamas 25.02.19

Ilus roheline Gozo saar 25.02.19

26.02.19 Mdina ja Dingli Cliffs

Päevaplaan nägi ette Malta vana pealinna Mdina külastust ja Dingli kaljudel matkamist. Päikest me ei olnud veel väga saanud (eelmine päev u 10 minutit, kuid see piiskuke oli tõesti lõunamaiselt kuum :)).
Nagu ma varem juba mainisin, siis kindla peale minek on bussiga reisides teha seda läbi pealinna Valletta.
Bussiga Dingli kaljudele sõites tuli lõpuks päike välja ja ma hoidsin hinge kinni, et nii ka jääks. Kohale jõudes saime tõdeda, et ilmataat oli otsustanud meile kingituse teha, pilved hajusid ning päike jäigi meie matka saatma. Lõunamaine päike oli ju üks peamiseks ajendiks, mis meid pimedast Eestist välja ajas :).
Asusime siis oma järjekordsele väikesele matkale, sedapuhku mööda pankrannikut.
Dingli Cliffs 26.02.19
Soovisime saada merele lähemale. Ülevalt vaadates ei tundunud väga pikk teekond alla mere äärde, kuid tegelikult oli ronimist ja ukerdamist omajagu. Kati jõudis juba natuke kurjaks saada, et kuidas me siit hiljem küll ülesse saame, kuid tagantjärele vaadates oli see matk vast meie reisi kõige lahedam ettevõtmine.
Laskumisest läks Katikesel kõht vähe tühjaks 26.02.19

Talvised punased lilled 26.02.19

Kaktustele väga meeldib Maltal 26.02.19

Mandlipuu taustal 26.02.19

Ilus rohelus 26.02.19
Saades matkaga ühele poole, sõitsime bussiga Mdina`sse. Üldiselt on linnad Maltal sarnased. Majad on ehitatud kollakast lubjakivist ja see kollakas värvus annab kogu Maltale iseloomuliku tonaalsuse.
Malta kaubamärk on värvilised puidust rõdud majadel, mis on omaette vaatamisväärsus.
Mdina rõdud 26.02.19
Kuna olime toitunud põhiliselt tänavatoidust, siis tahtsime ka midagi maltalikku restoranis degusteerida, kuid pidime tõdema, et vähemalt Sliema kuurortis ei olnudki nii lihtne kohe Malta rahvustoitu leida. Teadsime, et üks sellistest toitudest on küpsetatud küülik, kuid see ei tundunud nii ahvatlev. Lõpuks maandusime hoopis Sitsiilia veinirestoranis (Sitsiilia mõjutus on suur, kuna asub Maltast ainult 80 km kaugusel) ja lasime mereandidel hea maitsta...

Viimane päev Maltal 27.02.19

Kolme paiku päeval pidime olema lennujaamas, et lennata Ryanair´ga Tallinnasse. Ilm oli jälle ilus ja päikseline (päikese käes üle kahekümne kraadi). Kõndisime mööda Sliema promenaadi ja samal ajal saime kogeda ka päris aktiivset müügitööd (põhiliselt pakuti erinevaid trippe).
Kati püüab viimast päikest 27.02.19

Blogi autor Valletta taustal 27.02.19

Valletta üle lahe 27.02.19
Sliema`st sai otse väikese laevaga Valletta`sse (sõit kestis u 15 min).
Laevaga Sliemas´t Vallettasse 27.02.19
Näide Valletta tänavatest.
Valletta kitsad tänavad 27.02.19
Ja ikka need värvilised rõdud
Värvilised Valletta rõdud 27.02.19
Olime Vallettas keskpäeval ja siis toimus ülemises Barrakka`s (kaks aeda- ülemine ja alumine) kahurite saluuditseremoonia- kahurite rituaalne laadimine ja korralik kahuripauk. Üldiselt Vallettas vaatamist jagub, käid nagu vabaõhumuuseumis- mis on mõnes mõttes pluss, kuid samas vb natuke liialt klants.
Meie reis hakkaski siis läbi saama. Jälle bussi peale, mis viis meid lennujaama. Lennujaamast ostsime kaasa Kinnie`t (veelkord rõhutan, et väga maitsev karastusjook...:)), Cisk õlut, ühe kangema napsu ja lastele natuke kommi-šokolaadi (lennujaamas on kõik väga kallis nagu ikka, seega soovitan lennujaamast mitte osta :)).
Millegipärast kestis lend planeeritust kauem (u kolmveerand tundi) ja sellepärast jäime maha bussist (Tallinn-Tartu, piletid olid varem ostetud).
Kokkuvõtteks soovitan Maltal ära käia. Meie käisime veebruaris ja saime natuke kosutust. Kesksuvel ma Maltale ei läheks (vast liiga palav).
Ainult positiivsed mälestused...
Tripist sai ka väike video kokku monteeritud.
Tripime maailma läbi...

Kommentaarid